Urvaste

Kas sotsiaalne ettevõtlus on vaeva väärt?

Eesti maapiirkondades on kogukonnateenuste pakkumisel ja vaba aja veetmise võimaluste loomisel oluline roll tegusatel külaseltsidel, kes on leiutanud nutikaid sotsiaalse ettevõtluse viise omatulu teenimiseks, et seltsimaja üleval pidada ja kogukonnale olulisi tegevusi ja teenusi korraldada. Pikemat aega tegutsenud seltsidel on vabatahtliku töö ja suure pingutuse tulemusel tänaseks loodud teatav finantsvõimekus ja suutlikkus teenida omatulu, mis on aga kaasa toonud ootamatu probleemi: omavalitsused vähendavad tublide MTÜ-de toetusi, sest külaseltsidel läheb majanduslikult “liiga hästi” ja eeldatakse, et nad saavad ise hakkama. Sotsiaalse ettevõtluse kontseptsioon ei ole täna veel igal pool selge ning sageli ei taju otsustajad, et omatulu kasutatakse kogukonnaliikmete vajaduste täitmiseks. Kuidas siis sellises olukorras käituda – kas ja kuidas suurendada külaseltside omatulusid, milline on omavalitsuse vastutus kogukonnateenuste toetamisel ning kas kogukonna kooskäimisel on üldse väärtust iseenesest?

Aruteluküsimus: Kui palju maksab üks kooskäiv kogukond?

Pakutud lahendused:

Lahendus 1: Külad algatavad valla tasandil külaseltside ja -ühingute ümarlaua, kuhu kutsutakse osalema ka kohaliku omavalitsuse esindaja. Kokkusaamised käivad külakorda külast külla. KOV tuleb kohapeale, et näha päriselt, kuidas külas eluolu on. KOV ja seltsid on võrdväärsed osapooled ja head partnerid. Külaseltsid võtavad ise initsiatiivi võrgustumisel. Oluline on avatud suhtlus osapoolte vahel ja kohtumiste regulaarsus. Kohtumiste tulemused esitatakse volikogule ja vallavalitsusele.
Lahendus 2: KOV-i arengukavadesse kirjutada sisse külaseltside roll ja külaelu ning kogukonna arendamise eesmärgid. Vaadata üle valdade arengukavad ja kui on uus arengukava arutelu, siis algatada kogukondade koostöös arutelu, millised eesmärgid ja tegevused võiksid arengukavasse jõuda, mis toetaksid külaelu edenemist.
Lahendus 3: Selleks, et tagada külaseltside järelkasv on seltsidel vaja võtta teadlik roll noorte kaasajana. Kasutada kõiki klassikalise noorsootöö häid praktikaid ka küla tasandil. Noored on kaasatud küla koosolekutele ning neile antakse võimalus ideid välja pakkuda ja ka ise ellu viia. Noorte ideede elluviimisel on külaselts nõu ja jõuga abiks ning võimestab noorte omaalgatust.
Lahendus 4: Ühtse külakogukonna loomine ja hoidmine. Luua küla tasandil selge plaan ja tööjaotus külaelu edendamiseks ning kogukonna ühtsuse loomiseks. Tuleb kaardistada külainimeste oskused ja võimekus. Järjepidevalt kaasata ka uusi elanikke ning mõelda läbi uue elanikku külla vastuvõtmise sammud. Väga oluline on otsesuhtlus külaelanikega.
Lahendus 5: Aktiivne ja kompetentne külakogukond – kindlad rollid, selge kommunikatsioon. Suurendada kogukondade võimekust läbi ühisürituste ja koolituste (kodukohvikute päev, spordiüritused, kogukonnalt kogukonnale koolitused, coaching jm). Kogukond õpib ja areneb koos.

Ettepanekud ja kommentaarid KOV-ile, riigile:

  1. Külade eestvedajate kulud võiksid olla KOV-i poolt hüvitatud (sõidukulud, internet, printimine, kontoritarvikud jm). Võimalusel küladele ka tegevustoetus.
  2. Võiks olla erinevaid toetusvõimalusi rohkem ja oluline on nende järjepidevus ja taotlemise lihtsus, et vabatahtlikud eestvedajad ei kaotaks tühjalt aega ja energiat projektide kirjutamisele.
  3. Omavalitsuse ametnikud võiksid võtta rohkem aega oma külade tundma õppimiseks. KOVi ja külade side on kaugenenud, hea koostöö algab isiklikust suhtest ja KOVi teadlikkusest külade olukorrast.
  4. Omavalitsus võiks tunnustada õnnestunud projekti eest projekti ellu viinud meeskonda käegakatsutava stipendiumi kaudu. Suure projekti elluviimine on suuremahuline vabatahtlik töö, mis aitab kaasa piirkonna arengule.
  5. KOV-i poolt kvaliteetsed koolitused kogukonna eestvedajatele, külakogukonna liikmetele ja mentorlus.

Kommenteeri lahendusi

Kommentaarid on avalikud