Obinitsa
Turismi mõju kohalikule kultuurile ja kogukonnale
Eestit külastavad välisturistid jätavad suurema osa oma rahast peamiselt linnadesse, eeskätt Tallinna, kuigi meie erinevates maapiirkondades on palju kasutamata potentsiaali: kaunis loodus ning mitmekesine ajaloo- ja kultuuripärand. Kõige tuntum pärandipiirkond on pärandturismi uuringu järgi Setomaa, mis on seni suutnud alles hoidnud hulga kohaliku kogukonna jaoks traditsioonilisi, aga väliskülaliste jaoks eksootilisi ja erilisi kombeid. Kuigi turistid toovad vastuvõtvatele piirkondadele arenguks vajalikku raha ning pakuvad kohalikele teenimisvõimalusi, mõjutavad nad paratamatult ka kohaliku kogukonna eluviisi ning kiirendavad traditsioonide muutumist vastavalt nõudlusele.
Aruteluküsimus: Kuidas müüa kultuuri, aga kogukonda mitte maha müüa?
Pakutud lahendused:
Lahendus 1: Kuidas ennetada turismi tõttu kogukonnale tekkivat kahju?
Lahendus: Läbimõeldud kaasamisprotsess turismikorralduses.
Turismi korraldada läbimõeldult, pigem tekitada defitsiiti ja meelitada kvaliteetset turisti.
Ettevalmistusse kaasata KOVi, ettevõtjaid ja kogukonda. Iga sündmuse puhul mõelda läbi riskianalüüs, mida negatiivset võib sündmus kaasa tuua kohalikule kogukonnale. Hiljem ka analüüs ja järeldused.
Ka loodusturismi puhul, kaasata kogukonda lahenduste leidmisse. Kogukond loob oma reeglid piirkonna külastamiseks ning sõbralikud juhised turistile.
Lahendus 2: Kuidas leida kõige kvaliteetsemaid turiste? Äge piirkonna lugu toob toreda turisti.
Kvaliteetne turismiteenus toob kvaliteetse kliendi.
Leida piirkonna eripära ja kasutada seda piirkonna elu edendamiseks. Piirkonnal tuleb leida oma nägu. Kogukonna kätes on oma loo leidmine. Algul väike entusiastlik huvigrupp, kes hakkab asjaga tööle, seejärel kaasab ka KOVi, ettevõtjad ja laiemalt kogukonna.
Julgelt otsida koostööd KOViga ja võimalus uusi ideid ellu viia.
KOV saaks pakkuda kogukonnaliikmetele nõustamist. Arendusnõunik aitab projektidega, jurist aitab seadustega, ehitusspetsialist annab ehitusnõu. Kaasavas eelarves toetada ja nõustada ka neid, kes jäid ilma rahata.
Lahendus 3: Kuidas luua oma küla toodet, oma lugu ja kuidas seda müüa ja presenteerida?
Põlvamaa Taevaskoja küla näitel.
Soovime, et turist peatuks üle ööpäeva ja talle oleks huvipakkuvaid teenuseid.
Probleem: turist vaatab ainult Taevaskoja paljandit, aga piirkonda pikemaks ei jääks. Kogukond saab ainult parkla täie autosid, aga kasu turistide voolust ei saa. Kuidas meelitada turisti jääma?
Lahendus: Kõik külas olemasolevad teenused tuleks kaardistada. Turist peaks saama kohe selge pildi silme ette, mis võimalusi piirkonnas on. Interaktiivne kaart QR koodiga.
Luua tugev ühine soovitamise võrgustik teenuse pakkujate vahel. Kõik ettevõtted reklaamivad ka teisi piirkonna ettevõtjad.
Ettevõtjate ja kogukonnaliikmete vahel kohtumised regulaarselt 2-3 korda aastas. Süsteemne koostöö, analüüs ja järeldused. Ülesanded jagatud, reaalsed vastutajad.
Suur loodusturismiobjekt tuleb ära kasutada kogukonna heaks.
Külaselts kutsub koostöökoosolekud kokku. Kaasata kõik kogukonnaliikmed. Lai kaasamine toob meile infot, millest turistid puudust tunnevad.
Lahendus 4: Kuidas suurürituste ajal kogukond ei tunneks ennast kõrvalejäetuna ja häirituna?
Kohalikud elanikud võiks võimalikult palju osaleda sündmuste elluviimisel. Kohalikud elanikud ja väikeettevõtjad. võiks suursündmustelt ka midagi vastu saada.
Võiks olla infoplatvorm, kuhu oleks kaasatud kõik piirkonna teenusepakkujad.
Kaardistus KOVi raames, mis teenuseid meil KOVis üldse pakutakse. Kogukondade eestvedajad võiksid anda KOVile teada kogukonnas pakutavatest teenustest. Külavanem koordineerib ja teeb tihedamat koostööd KOViga, et informeerida pisematest teenusepakkujatest.
Luua kvaliteetne IT lahendus, kus info on ühes kohas koos.
Lahendus 5: Suurendada noorte kombeteadlikkust ja kohaliku kultuuri mõistmist läbi hariduse.
Põlvkondade traditsioonide järjepidevuse tagamine ning kohaliku kultuuripärandi õpetamine koolis.
Lahendus 6: Ärihuvid versus kogukonnahuvid.
Avalikel üritusel vähemalt 50% ulatuses kasutada kohalikke teenusepakkujaid.
Avaliku sektori teadlikkuse tõstmine piirkonna ettevõtjatest ja teenusepakkujatest. Kohalikud toitlustajad kaasata juba varakult suursündmustele.
Regulaarne koostöö KOV-i, sündmuste korraldajate ja kogukonna vahel, et korraldajad oleksid kohalike võimalustega kursis.
Lahendus 7: Rohkem arutelusid. Teeme ära talgupäevadega ühendada ka mõttetalgud. Leida koos ideid, mida ühiselt ellu viia ja kuidas kodupiirkonda turistile tutvustada?
Osapooled: Rahvamaja juhataja, ettevõtja, kogukonnaliikmed.
Lahendus 8: Lahendus: Turismiettevõtja teadlikkuse tõstmine kohalikust kultuurist.
Avalikus ruumis tegutsejad peavad olema teadlikumad kogukonna ootustest ja väärtustest. Kogukond peab olema organiseerunud, et selgelt välja öelda oma väärtused ja ootused. Kogukonna organisatsioon peab olema tõsiseltvõetav partner KOVile ja ettevõtjatele.
Ettevõtja on ka kogukonnaliige ja loodetavast arvestab kogukonna arvamusega.
Kogukonna initsiatiivil kokku kutsuda arutelud, et tõsta ettevõtjate teadlikkust kohalikest väärtustest. Kogukond kutsub uue ettevõtja koosolekule, et saaks kogukonda eesootavad uuendused läbi arutada ja kogukonna heaolu vähenemist ning konflikte ennetada.
Ettepanekud ja kommentaarid KOV-ile, riigile:
- Igas KOV-is töötab kogukonnaspetsialist, kes juhib kogukonna ja turismiettevõtjate koostööd ning disainib kvaliteetsed kaasamisprotsessid, et saavutada tasakaalustatud tudismikorraldus.
- Julgustada kodanikke KOV-ilt nõu ja abi küsima, juurutada avatud valitsemist.
- Rajada kergliiklusteed suuremate turismiatraktsioonide juurde, et suurendada kogukonna turvalisust ja tuua turisti tähelepanu alla ka küla ja kogukond. Külatänav kui turismiatraktsioon ja võimalus kogukonnaliikmetel turistile teenust pakkuda.
- KOV-id võiksid kaardistada külavanemate abil kohalikud teenusepakkujad, tuua nad rohkem nähtavale ja kasutada kohalikke teenuseid sündmuste korralduses.
- Väikeste maakoolide hoidmine ja taasavamine, et hoida kohalikku eripära ja kasvatada kohaliku kultuuri mõistjaid.
- Seadustesse või valla arengustrateegiasse sisse kirjutada mingil moel, et 50% tuleks kasutada kohalikke teenusepakkujaid.
- Kultuuritöötaja nimetada ümber kogukonna töötajaks, kes juhiks osapoolte kaasamist, arutelusid ja kohalikku omaalgatuse tekkimist.
- KOV arvestab kultuuriruumi väärtustega otsuste tegemisel. Ametnike teadlikkuse tõstmine kohalikest kultuuriväärtustest.
