Lahendus 1: Probleem 1 – pole piisavalt eestvedajaid, kes kaasaks eakaid mehi
Meie lahendus
Luuakse tegevuskeskus eakatele meestele (garaaž, kuur või midagi muud sarnast)
Kuidas seda kõige paremini ellu viia?
Leitakse potentsiaalsed meessoost kõneisikud, keda koolitatakse vastavalt, leitakse sobivad ruumid ja kõneisikute abiga kaardistatakse eakate meeste huvid ja koostatakse tegevuskava.
Kes on olulised osapooled, keda tuleb kaasata?
KOVi sotsiaaltöötajad, ümbruskonna seltsid-klubid, asjatundjad Tallinnast ja Tartust (seal on juba sobivaid, meestele suunatud lahendusi kasutusse võetud), eakate meeste lapselapsed.
Mis on oluline selle õnnestumiseks?
Hea plaan, positiivne meelestatus ja raha.
Hullumeelne idee, mida pole veel proovitud?
Meeste garaažid maapiirkondadesse.
Lahendus 2: Probleem 2 – info liikumine vanuritele ja erinevate põlvkondade tasandil. Kuidas luua usalduslik suhe vanuritega?
Meie lahendus
Teavituskampaania “Mine vaata mis su naaber teeb!”
Kuidas seda kõige paremini ellu viia?
Külakogukonnas peab olema kokkulepe, et kes teavitab keda. Inimesed jagavad omavahel ära, et kes kellega suhtleb. Piltlikult öeldes hoiame silma peal sellel, kas naabri korstnast tuleb suitsu või mitte ning kahtluse korral lähme uurime seisu. Info liigub kõige paremini suust-suhu ja see on usaldusväärne. Väiksemas külas üks inimene, kes on elu-oluga kursis, suuremas külas oleks kontaktisikuid rohkem. Selle läbi toimiks vastastikune infovahetus sotsiaaltöötaja ja kõneisiku vahel, kes viib info edasi. Vanuritel on lapsed ja lapselapsed ja ka nemad peaksid olema vajalike kontaktidega kursis.
Kes on olulised osapooled, keda tuleb kaasata?
Kogu kogukond või vähemalt kõik need, kes on nõus kaasatud olema. Mida rohkem inimesi, seda rohkem infot ja selle liikumist.
Mis on oluline selle õnnestumiseks?
Järjepidevus ja kokkulepped ning nendest kinnipidamine. Kui on lubatud helistada, siis seda ka tehakse, ei veeta inimesi alt.
Hullumeelne idee, mida pole veel proovitud?
Eakatele loodud telekanal ja sõnumiteavitused KOVi poolt, kus antakse märku vanuritele olulistest suurtest sündmustest, justkui kriisisõnumid, mida riik vahetevahel saadab.
Lahendus 3: Probleem 3 – inimesed ei suhtle omavahel või suhtlevad liiga vähe, ei räägita asjast
Meie lahendus
Kaardistame ära külas elavad inimesed majade ja perede kaupa, et tekiks ülevaade. Leida üksikutele inimestele seltsilised või tugiisikud, kes neid toetada ja abistada saaksid.
Kuidas seda kõige paremini ellu viia?
Kokku tuleks kutsuda külakoosolek, kuhu on kutsutud kõik pered ja selle käigus toimub kaardistamine. Võiks läbi mõelda, et kes võiks üksikute inimestega alustuseks suhtlema hakata ja seejärel tuleks üksikud eakad sobiva inimesega kokku viia. Eakatele peaks olema korraldatud transport eraldi üritusele, et neid kokku tuua. Heade näidete najal võiks jõuda lahenduse tutvustamiseni, kus räägitaksegi “sõbra” saamise plussidest, et lahendus ei tunduks agressiivsena.
Kes on olulised osapooled, keda tuleb kaasata?
Külavanem või seltsi juhatus, korterühistud, sotsiaaltöötajad, eakate seltsid, raamatukogude-kultuurimajade esindajad.
Mis on oluline selle õnnestumiseks?
Personaalne lähenemine, aktiivne suhtlemine, koostöövõrgustiku loomine ja selle töös hoidmine, usalduse loomine ja säilitamine.
Hullumeelne idee, mida pole veel proovitud?
Äpp “alla 65-aasta keelatud”
Lahendus 4: Probleem 4 – eakate meeste kaasamine kogukondlikesse tegevustesse
Meie lahendus
Kutse igale mehele! Mehed vajavad personaalset kutset.
Kuidas seda kõige paremini ellu viia?
Kes oskab näiteks puutööd teha, seda kiidetakse tema oskuste poolest ja antakse märku, et neil on oskusi, mida teiste silme ette tuua. Kui nad tulevad, siis tuleb neid kodust välja tulemise eest kiita. Palju isiklikku suhtlust, näost-näkku kohtumisi. Tuleb välja selgitada inimeste ühised huvid ja kutsuda ühiste huvidega inimesed kokku samal ajal.
Kes on olulised osapooled, keda tuleb kaasata?
Külaseltsid, KOVid, naabrid, sotsiaaltöötajad, erinevate põlvkondade esindajad.
Mis on oluline selle õnnestumiseks?
Kogukonna koostöö. Kui koos ei tehta tööd, siis ei tule koostööst midagi välja. Palju individuaalset pöördumist.
Lahendus 5: Probleem 5 – kuidas kogukond leevendab vanemaealiste kõrvalejäetust ja üksinduseriski?
Meie lahendus
Uued ja huvitavad tegevused seenioritele! Tuleb teha nii, et meil oleksid väärikad ja elujõulised seeniorid, kes on piisavalt liikuvad.
Kuidas seda kõige paremini ellu viia?
Kogukondade vaheline suhtlus ja koostöö eakatega huvitavate ideede leidmiseks.
Kes on olulised osapooled, keda tuleb kaasata?
Kogukonnad ja inimesed ise, KOVid.
Mis on oluline selle õnnestumiseks?
Hea suhtlus, läbirääkimis-, väitlemis- ja suhtlemisoskus, hajaasustuse puhul transport.
Veel üks idee lauast: seeniorite osavusmängud – võiks teha võistlusi (võivad olla näiteks mälumängud), mis aitaks seenioritel liikuvad ja elavad püsida.
Hullumeelne idee, mida pole veel proovitud?
Eakate keeletunnid.
Lahendus 6: Probleem 6 – eakate vajadused on kaardistamata
Meie lahendus
Huvitatud osapoolteni jõudmine. Paljud vanurid ei ole võib-olla huvitatudki sellest, et neile mingit tuge ja abi pakutakse, kuid tuleb jõuda nendeni, kes on.
Kuidas seda kõige paremini ellu viia?
Koostöö ja teadlikkuse kasvatamine on üliolulised. Vanuritega peab olema selline koostöö ja usalduslik suhe, et nad julgeksid rääkida oma vajadustest.
Kes on olulised osapooled, keda tuleb kaasata?
Kogukonna liikmed, sotsiaaltöötajad, KOVi erinevad esindused kes tegelevad eakatega, sotsiaalkomisjonid ja eakate nõukogud.
Mis on oluline selle õnnestumiseks?
Koostöö – märka, kuula, näe ja aita. Igal tasandil.
Hullumeelne idee, mida pole veel proovitud?
Sundtoomine :)
Lahendus 7: Probleem 7 – Me ei tunne kogukonna eakaid ja nende vajadusi ega seda, kas nad päriselt on üksinduse “riskirühmas” (võib-olla kõik ei vaja üldse abi)
Meie lahendus
Dialoog.
Kuidas seda kõige paremini ellu viia?
Saavutada kontakt ja asuda dialoogi. Arvestada inimeste eripäraga ja sellest tulenevalt valime lähenemise. Tuleks kaasata vanurite perekond ja aru saada, et kas päriselt on abi ja tuge tarvis. Leitakse inimesed, kes saavad saavutada vanuriga kontakti. Tuleks kasutada erinevaid suhtlusvorme (näiteks katsetada erinevaid inimesi vanuritega kontakti loomiseks), olla mõistetav ja mõistetud. Oluline on delikaatsus ja sellest tuleks suhete loomisel lähtuda.
Kes on olulised osapooled, keda tuleb kaasata?
Eakad, KOV, perekond, tutvusringkond, vabatahtlikud (seltsilised), kes aitavad välja selgitada, et kes päriselt on nö riskigrupis.
Mis on oluline selle õnnestumiseks?
Tuleks kasutada erinevaid meediakanaleid, näiteks läheneda eakatele suunatud saadete kaudu. Usalduslik õhkkond osapoolte vahel on oluline, eakas peab tundma end vajalikuna ja nii, et teda on kuulatud ja tähele pandud.
Hullumeelne idee, mida pole veel proovitud?
Luua vananemise manuaal.