Haanimaa
Paigaidentiteedi ja põliskultuuri hoidmine
2024. aasta on kultuuririkkuse aasta, mis tutvustab Eestis elavate eri rahvaste mitmekesist kultuuri ja traditsioone ning Eesti unikaalseid kultuuriruume ja kogukondi. Kuigi erinäolisi kultuuriruume on meie aladel mitmeid, käsitletakse Eestis põlisrahvana üksnes eestlasi. See on tekitanud nii mõneski kogukonnas pahameelt, sest ÜRO hinnangul on oluline eelkõige põlisrahvaste enesemääratlus, mitte sisepoliitilised otsused mingi piirkonna keele või kultuuri erisuste kohta. Kui riik ei toeta meie kultuuripiirkondade enesemääratluspüüdlusi, tasub mõelda, mida saab kogukond ise ära teha selleks, et paigaidentiteet säiliks ning piirkonnale omane põliskultuur ka järgmistele põlvedele edasi saaks antud.
Aruteluküsimus: Kuidas hoida paigaidentiteeti ja põliskultuuri kaasaegses Eestis?
Pakutud lahendused:
Lahendus 1: Paigaidentiteedi ja põliskultuuri hoidmiseks tuleb luua põliste kogukondade arendamiseks suunatud õppeprogramm.
Õppeprogrammi väljatöötamine toimub tihedas ja tulemuslikus koostöös põliskogukondadega. Lisaks kogukondadele, tuleb kaasata Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituut, maakondlikud arenduskeskused, kohalikud omavalitsused ja regionaal- ja maaeluministeerium. Lahenduse õnnestumiseks on vajalik põliskogukondade võimestamise vajadust teadvustada nii kogukonna, KOV kui ka riiklikul tasandil, sõltumata erakondlikust poliitikast.
Lahendus 2: Paigaidentiteedi ja põliskultuuri hoidmiseks tuleb luua kogukondlikud tuumikgrupid ja toetada nende liikmeid nii, et kogukondades oleks tagatud eestvedamine, pädevused ja side põliskultuuriga.
Kogukondlike tuumikgruppide liikmetel tuleb luua suhteid ning jagada oma kohustusi ja vastutusi teiste kogukonnaliikmetega, et oleks tagatud pädevuste, teadmiste ja ressursside järjepidevus. Kaasata tuleb KOV, kes saab olla üks paigaidentiteedi kandjatest ja edendajatest ning maakondlikud arenduskeskused, kellel tuleb viia paikkondade sõnumid edasi valitsusele ja teistele olulistele institutsioonidele. Lahenduse õnnestumiseks on vajalik erinevate osapoolte koostöö ning paikkondlikke eripärasid ja vajadusi väärtustav õiguslik raamistik.
Lahendus 3: Paigaidentiteedi, põliskultuuri ja kohaliku keele hoidmiseks tuleb tugevdada põlvkondadevahelisi sidemeid, kogudes ja elustades kohalugusid.
Tuleb korraldada põliskultuuri kandvaid tunnussündmusi (nt Haanimaa festival), kus on kohapärimust tutvustavad tegevused, esinejad, jututsõõrid, mängud. Kohalood tuleb talletada ja teha kõigile kättesaadavaks (ka koolidele kohaloo tunni õppematerjalina). Kaasata tuleb kohalike põliste rahvaste kõik põlvkonnad, uusasukad ja paikkonnast huvitatud, KOV, koolid ja lasteaiad. Lahenduse õnnestumiseks on vajalik, et noored ja paikkondliku elu eestvedajad oleks teadlikud pärimuskultuurist, huvituksid selle uurimisest ja tunnetaksid sidet kodukohaga.
Lahendus 4: Paigaidentiteedi ja põliskultuuri hoidmiseks tuleb põlisrahvaste üle-eestilisel kogukonnal sõnastada „põlisrahva“ mõiste Eesti kontekstis ning asuda ühiselt tõstma avalikkuse teadlikkust põlisrahvaste olemasolust Eestis.
Mõiste sõnastamiseks tuleb korraldada kokkusaamine end põlisrahvana identifitseerivate gruppide esindajatega ja leppida kokku ühine avalikkuse teavitamise plaan. Kaasata tuleb end põlisrahvana identifitseerivate gruppide, KOV-ide ja riigi esindajad. Lahenduse õnnestumiseks on vajalik põhjalik sisuline ettevalmistus, eestvedajate olemasolu ja oluliste osapoolte kaasatus.
Lahendus 5: Paigaidentiteeti ja põliskultuuri hoidmiseks tuleb kogukonnal ise oma saba kergitada ehk „kogokund kergütäs esi umma handa“.
Tuleb luua pikaajaline tegevuskava/strateegia, kuidas kogukond ise saab tuua esile oma keele, paiga ja kultuuri väärtused (Nt. lapsed kirjutavad üles oma vanemate ja vanavanemate lugusid, keele- ja kultuuritraditsioone). Kohalike kultuurispetsialistidena (rahvamaja juhataja, kultuurinõunik jt) tuleb eelistada neid, kes on paikkondlikku kultuuri tundjad ja kandjad. Kaasata tuleb kogukonna liikmed, KOV, kool, lasteaed, rahvamaja, MTÜ-d, kohalikku keelt ja kultuuri väärtustavad spetsialistid. Lahenduse õnnestumiseks on vajalik eestvedajate olemasolu, motivatsioon ja teadmised, koostööpartnerite toetus ning strateegia seotus KOV arengukava ja kooli õppekavaga.
Lahendus 6: Paigaidentiteedi ja põliskultuuri hoidmiseks tuleb luua põlisrahvaste liit.
Tuleb luua algatusgrupp, kaasata kogukonnad, teised põlisrahvaste esindused, KOV, MTÜ-d, Kodukant ja noored. Lahenduse õnnestumiseks on vajalik hea infovahetus, tugev poliitiline tahe, organiseeritus ja rahaline tugi.
Lahendus 7: Paigaidentiteedi ja põliskultuuri hoidmiseks tuleb tutvustada noortele paikkondliku pärimuskultuuri tavasid, tähtpäevi ja eluviisi ning kaasata neid põliskultuuri rituaalidesse.
Tuleb korraldada rohkem põliskultuuri kandvaid sündmusi, kuhu on kaasatud erinevatest põlvkondadest kogukonnaliikmed. Lapsevanematel tuleb endil kogukonnasündmustel osaleda ning võtta kaasa oma pere lapsi ja noori. Kaasata tuleb kogukonna liikmeid, lapsevanemaid ja noori. Lahenduse õnnestumiseks on vajalik kõigi osapoolte panus kokkulepete loomiseks ja sündmuste korraldamiseks.
Ettepanekud ja kommentaarid KOV-ile, riigile:
- Maakondlikel arenduskeskustel, KOV-del ja riigil tuleb teadvustada põliskogukondade vajaduste ja võimestamise teemat ning alustada koos kogukondadega tegevusi põliste kogukondade arengut toetava õppeprogrammi loomiseks.
- Riigil tuleb iga KOV koosseisu luua ametikoht inimesele, kes tegeleks süsteemselt paigaidentiteedi hoidmise ning kogukondlike tuumikgruppide võimestamise ja pädevuste tõstmisega.
- Riigil tuleb luua jätkusuutlik põliskultuuri elujõulisuse toetamise programm, mis tagab paikkondlikku pärimuskultuuri kandvate sündmuste järjepideva rahastuse.
- Riigil tuleb moodustada kohalike volikogude juurde põlisrahvaste esindajatest koosnev ja põlisrahvaste huvisid kaitsev komisjon.
- Riigil tuleb luua pikaaegsed omakultuuri toetavad meetmed (nt. eestvedajate stipendiumid, tegevustoetused).
- Riigil tuleb luua põlisrahvaste seadus Eesti riigi territooriumil elavate põlisrahvaste kaitseks.
- Riigil tuleb rahastada põliskultuuri kandvaid sündmusi ja nende kajastamist meedias.
