Haanimaa
Pakutud lahendused:
Lahendus 1: Lahendus paigaidentiteedi ja põliskultuuri säilimiseks oleks välja töötada põliskogukonna toimimise õppeprogrammi loomine, kus rõhk on just kogukonna arendamisel. Kogukond ise hoiab põliskultuuri, kui ta oskab toimda põlisrahva kogukonnana. Õppeprogrammi oleks hea teha koostöös põliskogukondade, Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudiga, kohalike arenduskeskuste, omavalitsuste ja regionaal- ja maaeluministeeriumiga. Lahenduse õnnestumiseks on vajalik põliskogukondade võimestamise vajadusi teadvustada nii kogukonna tasandil, KOV kui ka riiklikul tasandil olenemata erakondlikust kuuluvusest. Ettepanek kohalikule omavalitsusele ja arenduskeskusele on põliskogukondade vajaduste ja võimestamise teema teadvustamine ning tegevustega alustamine koos kogukondadega.
Lahendus 2: Lahenduseks on, et kogukondades tuleks luua kogukondlikud tuumikgrupid, kes saavad suhelda, ja toetada viisil, et oleks jätkusuutlikkult tagatud eestvõtmine, pädevused ja side põliskultuuriga. Kohaliku tuumikgrupi liikmed peaksid võtma rohkem vastutust ja jagama oma kohustusi ja vastutusi teiste kogukonnaliikmetega, et oleks tagatud järjepidevus, pädevus ja teadmised ning ressursid laiemalt. KOV peaks olema lisaks sädeinimestele ja fanaatikutele üks paigaidentiteedi eestvedajaks. Kohaliku arenduskeskuse esindajad peaksid paikkondade sõnumit ka valitsusele ja teistele olulistele institutsioonidele edasi viima. Õnnestumiseks on oluline erinevate osapoolte koostöö. Õiguslik raamistik peaks olema toetav ja tagama paikkondade eripärade vajaduste tagamise ressursi erinevatel tasanditel. Ettepanek riigile on, et riiklikult peab olema korraldatud, et iga kohaliku omavalitsuse tasandil oleks koordinaator, kes süsteemselt veaks eest paigaidentiteedi eestvedamist ja sädeinimeste hoidmist, võimestamist ja pädevuste tõstmist.
Lahendus 3: Paigaidentiteedi ja põliskultuuri hoidmise hoidmiseks on oluline põlvkondadevahelise sideme loomine. Kohalugude kogumise, säilitamine ja populariseerimisega saaks põlisrahva kultuuri edasi kanda ja atraktiivseks muuta. Haanimaa festivali läbiviimine on hea näide tuumsündmusest, mis võiks edaspidi olla kõigis põlispiirgondades programmina jätkusuutliku riigipoolse rahastusega tehtav traditsiooniline kohaliku kultuuri populariseerimise üritus. Selle sees tutvustaks kohapärimust läbi erinevate tegevuste- jututsõõrid, töötared ja mängud. Kogutud kohalood oleks vajalik publitseerida ja teha kättesaadavaks kõigile huvitatud osapooltele k.a. koolidele kohaloo tunni materjali aluseks. Kõik põlvkonnad, KOV-id ja kõik paikkonnast huvitunud inimesed peaks kaasama koos haridusasutustega. Selle õnnestumiseks on väga oluline leida paikkonna sädeinimesed ja noored paika, kes kaardistaksid kohalugusid kuni sündmuse toimumiseni. Ettepanek riigile on luua jätkusuutlikku põliskultuuri toetav kindla suunitlusega programm, mis oleks järjepideva rahalise toetusega.
Lahendus 4: Paigaidentiteedi ja põliskultuuri hoidmiseks peab põlisrahvaste üle-eestiline kogukond sõnastama „põlisrahva“ mõiste Eesti kontestis ning peab asuma ühiselt tõstma avalikkuse teadlikkust põlisrahvaste olemasolust Eestis. Mõiste sõnastamiseks tuleb korraldada kokkusaamine end põlisrahvana identifitseerivate gruppide esindajatega, kus lepitakse kokku ühine avalikkuse teavitamise plaan. Olulised osapooled on siinkohal end põlisrahvana identifitseerivate gruppide esindajad, KOV-ide esindajad ja riigi esindajad. Plaani sisuliseks õnnestumiseks on oluline põhjalik sisuline ettevalmistus, eestvedajate olemasolu ja oluliste osapoolte kaasatus. Ettepanek riigile on moodustada kohalike volikogude juurde põlisrahvaste esindajatest koosnev ja põlisrahvaste huvisid kaitsev komisjon.
Lahendus 5: Paigaidentiteeti ja põliskultuuri aitab hoida see, et kogukond kergitab ise oma saba, e. „Kogokund kergütas esihinda handa“. Seda saab kõige paremini ellu viia, kui on pikaajalaine tegevuskava/strateegia, kuidas kogukond saab ise tutvustada oma keele, kultuuri ja paiga väärtused. Nätena võib tuua võõrkeelne kirjade kujundus, plakatid jms). Väärtustamaks paikkondlikku identiteeti, peaks üle saama sellest, et üks põlvkond on haiget saanud läbi selle, et noored koguksid oma vanemate ja vanavanemate lugusid seoses võru keele jms-ga. Kohalike kultuurispetsialistidena peab eelistama neid, kes on paikkondlikku kultuuri tundjad ja kandjad. (rahvamaja juhataja, kultuurinõunik jt). Olulisteks osapoolteks on kogukonnaliikmed ise, KOV, hariduseasutused ja kohalikku kultuuri kandvad spetsialistid. Siduma peaks valla arengukava ja kooli õppekava paigaidentiteedi ja kultuuriga. Ettepanek riigile on, et luua on vaja eestvedajate toetusmeetmed stipendiumite, toetuste jms näol.
Lahendus 6: Paigaidentiteedi ja põliskultuuri hoidmiseks on vaja luua põlisrahvaste liit. Selle alustamiseks on vaja luua algatusgrupp. Tuleb kaasata teised põlisrahvaste ühendused, KOV ja noored. Oluline on hea infovahetus, tugev poliitiline tahe, organiseeritus, inimesed ja rahaline tugi. Ettepanek riigikogule on luua põlisrahvaste seadus eesti riigi territooriumil elavate rahvaste kaitseks.
Lahendus 7: Et tutvustada noortele põliskultuuri, tavasid, tähtpäevi ja eluviisi ning kaasata neid põliskultuuri rituaalidessse, peaks kogukond korraldama rohkem kultuurisündmusi, kaasates kõiki kogukonnaliikmeid. Neid üritusi võiks olla rohkem, kust noored saavad osa võtta. Lapsevanemad peaksid ise kogukonnaüritustest osa võtma ning saatma lapsi ning noori sellistele üritustele. Riik võiks rohkem toetada põlisrahvaste kajastamist meedias. Kaasama peaks nii riiki, noori, kogukonda ja lapsevanemaid. Õnnestumiseks on oluline kõigi panus kokkulepete ja süsteemi aluste loomisel. Ettepanek riigile oleks rahastada põliskultuuri ja selle kajastamist meedias.
Ettepanekud ja kommentaarid KOV-ile, riigile:
1. Ettepanek kohalikule omavalitsusele ja arenduskeskusele on põliskogukondade vajaduste ja võimestamise teema teadvustamine ning tegevustega alustamine koos kogukondadega
2. Riiklikult peab olema korraldatud, et iga kohaliku omavalitsuse tasandil oleks koordinaator, kes süsteemselt veaks eest paigaidentiteedi eestvedamist ja sädeinimeste hoidmist, võimestamist ja pädevuste tõstmist.
3. Ettepanek riigile on luua jätkusuutlikku põliskultuuri toetav kindla suunitlusega programm, mis oleks järjepideva rahalise toetusega.
4. Ettepanek riigile on moodustada kohalike volikogude juurde põlisrahvaste esindajatest koosnev ja põlisrahvaste huvisid kaitsev komisjon.
5. Ettepanek riigile on, et luua on vaja eestvedajate toetusmeetmed stipendiumite, toetuste jms näol.
6. Ettepanek riigikogule on luua põlisrahvaste seadus eesti riigi territooriumil elavate rahvaste kaitseks.
7. Rahastada põliskultuuri ja selle kajastamist meedias.
