Mikitamäe
Vallakeskusest külakogukonnaks
Pidevalt vähenev rahvaarv maapiirkondades ja aastate eest läbiviidud haldusreform on jäädavalt muutnud paljude piirkondade olemust. Mitmed endised vallakeskused on oma senise tähenduse kaotanud ning ühes teenuste kadumisega on kadunud ka osa paigatunnetusest, identiteedist. Kui varem oli elanikule vajalik teenustepakett kohapeal tarbimiseks, siis nüüd tuleb neid luua, kui varem oli vallakeskuse elu struktureeritud ja juhitud erinevate asutuste poolt, siis nüüd tuleb ise organiseeruda. See eeldab muutusi hoiakutes, vaatenurkades ja tegutsemisviisides. Kuidas teha seda targalt, nii, et muutused toidaksid kogukonnatunde kasvatamist ja piirkonna arengut?
Aruteluküsimus: Kuidas suured muutused kogukonna kasvamise eesmärgil tööle panna?
Pakutud lahendused:
Lahendus 1: Investeeri sädeinimestesse!
Esmalt tuleb leida sädeinimene, kes hakkaks kogukonda eest vedama ja õhinapõhiselt tegutsema. Sädeinimesele on vaja tuge ja usaldust tema ettevõtmiste ning tegemiste suhtes. Oluline on traditsioonide jätkamine ja nende elushoidmine. Olulised osapooled on kogukond – elukaar kogu ulatuses, sünnist surmani – ja KOV, kes saab toetada erinevate meetmetega. Õnnestumiseks on oluline aktiivne ja avatud suhtlus, dialoog kogukonnaga. Nt hea näide Kehtna vallast, kus kõikides kogukonnakeskustes loodi aruteluruum, istuti ühises ringis koos vallavanemaga, viidi läbi dialoogilised vestlusringid.
Lahendus 2: Vallavanemast külavanemaks!
Vallavanem saab palka ja tal on meeskond, külavanem on sageli vabatahtlik amet ning teeb seda üksi. Meie lahendus on toetada külavanemaid! Selleks tuleb külavanemaid, liidreid, eestvedajaid tunnustada ja tänada KOVi poolt, ükskõik mis moel. Tänukirjaga, üritustele kutsumisega või rahaliselt. Osapooled on KOVi ja kogukonna esindajad ning tänada tuleb tegelikult mõlemapoolselt. Oluline õnnestumiseks on usalduslik ja austav suhtlemine.
Lahendus 3: Maakonna maapäev!
Kogukonnad/külaseltsid ise korraldavad ja kutsuvad kokku arutelupäeva, kus sarnaselt Maapäevale arutatakse teemapõhiselt külaseltsidele huvipakkuvad või parasjagu aktuaalsed teemad läbi ning seejärel koondatakse ühised arvamused või ettepanekud, mis edastatakse KOVile või muule asjakohasele ühendusele. Kuna KOV kutsub külakogukondi pigem harva või ebatõhusalt kokku, siis initsiatiivi võiks haarata külakogukonnad ise ning tekitada ühise arutelu kas valla või maakonna tasandil. Sealjuures on tähtis süsteemsus ja regulaarsus. Pool võitu on juba see, kui külad ise omavahel ühiselt kokku saavad, siis saavad ka suurema jõuga KOVi mõjutada kogukondadega rohkem arvestama. Praegune kehv kaasamine on võimalik, sest kogukonnad lubavad ennast kehvasti kaasata. Osapooled on KOV, külaseltsid, külaelanikud, MAK. Oluline on õnnestumiseks see, et inimesed tuleks kohale, vallajuhid tuleks kohale, et oleks tugev eestvedajate punt. Arutelusid peaks vedama sõltumatu moderaator.
Lahendus 4: Tarbijast tegijaks!
Teadlikult tuleb kasvatada oma kogukonna lapsi ja noori ning innustada neid tegutsema oma kogukonna arengu nimel. Et tuleks tarbijast tegija! Selleks läheb aega vaja, sest tarbijatest tegijateks kujunemine võib tähendada põlvkondade vahetust. Tuleb vaadata ise peeglisse ja olla eeskujuks oma lastele. Olulised osapooled on KOV – saab soodustada huviharidust, noortevolikogu võimestada, lasteaedu ja koole tugida. Oma kogukonda tuleb kaasata – ise eeskujuks olla, panna käed külge, teha koos ära. Ettevõtjad – saavad soodustada laste heaolu oma vahenditega. Riik – saab teha regionaalseid maksuerisusi palgaerinevuste järgi. Oluline õnnestumiseks on laste sündivus, koostöö osapoolte vahel, oluliste teemade tõstatamine, maal elamise propageerimine.
Lahendus 5: Kuula, räägi ning usalda ja austa!
Eesmärk on suurendada KOVi ja kogukonna omavahelist usaldust, samas liikuda tuleb usalduse kiirusel. Soodustada tuleb töises ja vabas vormis kokkusaamisi nii KOVi kui kogukondadega (nt MTÜde töökoosolekud, külapäevad vmt traditsioonilised sündmused, aga ka vabad mokalaadad, jututoad). Seda saavad võimaldada nt valla allasutused – ka ametnik võiks vahel minna nt eakate seltskonda kuulama, millest räägitakse ja kui ta seal tihti käib, siis kunagi julgetakse tema kuuldes päris asjadest ka rääkida. Kaasata tuleb kõiki: erinevad vanuse- ja huvirühmad, kultuuri- ja rahvusrühmad, allasutused, organisatsioonid, ettevõtjad, meedia- ja arvamusliidrid jne. Oluline usalduse kasvatamiseks on järjepidev avatud suhtlus, vastutamine, tugevustele toetumine ja ühine kvaliteetaeg.
Lahendus 6: Personaalne lähenemine ja kogukonnakataloog!
Igale inimesele külakogukonnas tuleb personaalselt läheneda – ei jäta kedagi kõrvale, igaühega pead korra ära suhtlema. Selleks annab hea tõuke kogukonnakataloogi koostamine, kus on iga inimese kohta nimi, pilt, telefoninumber ja kirjas oskused, mida ta oskab. Selleks tuleb esmalt leida üles inimesed: rääkida, koputada ukselt uksele, selgitada, anda ja koguda infot. Samas selline tegevus peab olema reglementeeritud, et oleks seaduslik, austaks isiklikku ruumi jne. Ukselt uksele käimiseks peaks olema konkreetne meetod, koolitused, harjutused. KOVi tasandil on selline kataloog väga hea ettevalmistus selleks, et kui on kriis, siis on olemas juba treenitud ja haritud kogukond, kes on kriisiks valmis. Võiks olla hea tegevus ka piirkonnaga seotud õpilastele või üliõpilastele. Osapooled – elanikud igast elukaarest. KOVid (sotsiaalosakond). Kogukonna aktiivsete inimeste juhtgrupp. Et õnnestuks, peaks kõigepealt kogukonnaliikmeid teavitama, et tullakse ukselt uksele infot koguma. Samuti tuleb teadvustada, et ukselt uksele käimine pole lihtne töö. Kes läheb, peab olema enne treenitud, ette valmistatud, kuidas erinevate inimestega hakkama saada.
Ettepanekud ja kommentaarid KOV-ile, riigile:
- KOV-id võiksid usaldada oma kogukondi ja neid tunnustada, toetada ja tunda huvi nende tegemiste vastu.
- KOV-id võiksid tänada, toetada ja tunnustada eestvedajaid.
- KOV-id võiksid osaleda kogukonna algatatud aruteludes (nt maakondliku Maapäeva idee), päriselt kuulata ja lahendusi ellu viia.
- Riik võiks luua regionaalsed maksuerisused, sest nt saartel on elu kallim.
- Riik võiks toetada kvalifitseeritud ja motiveeritud kogukonnatöö spetsialistide ametikohtade loomist ning tagada selleks KOV-idele püsirahastus.
- MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant võiks eest vedada kogukonnakataloogi väljaandmise projekti (sh rahastustaotlused, metoodika arendamine jm).
